Huliswood täitab sinu unistuse, mida naaber kadestab

Hõbekülgne kelopalk annab ehitusele erilise väärtuse

Lapimaale, näiteks Levile, Saariselkäle ja Rukale on aastate jooksul ehitatud mitmeid kelopalkmaju ja isegi terveid kelokülasid. Kelopalgist on ehitatud saunu, puhkemaju ning elamuid.

Kelomaju eksporditakse Soomest ka Kesk-Euroopasse ning Jaapanisse. Saksamaa ja Austria suusakeskustesse on kerkinud soomlaste kelost ehitatud hotelle ja puhkekülasid.

Kelomaja vestab omaniku jõukusest ja kvaliteediteadlikkusest. Kuigi ehitamine kelost on tavapalgiehitusest kallim, on kelost toodete hooldus vähänõudlik ja odav. Peale valmimist kelost materjalid ei muuda oma kuju välismõjude tõttu ning ei nõua lisaviimistlust mida ei tohigi teha.

Muinasajast pärit, hoolikalt valitud põhjala kelomännist ehitatud ja vanu traditsioone kasutades käsitsi tahutud palkidest hooned säilitavad oma väärtuse ning kestavad põlvest põlve.

Mis on kelo?

Kelomänd pole mistahes vana, hall palk. Kelo on jalal kuivanud, oma koorekihi maha ajanud vana puu, tavaliselt mänd. Põhja-Euroopas kasvanud kelomänd on oma pinnalt halliks muutunud, hõbekülgne ja seest punane põlismänd.

Kelopuu on peaaegu alati keerdunud. Spiraalne struktuur teeb puu vastupidavaks. Tavaliselt on kelod keerdunud vastupäeva. Räägitakse, et Lapimaa valgete ööde päikese liikumine mõjutab kelo keerdumise suunda.

Puu lõpetab Lapimaal oma kasvu umbes 400 aastaselt, keloks muutumine võtab mõned aastakümned. Pärast seda võib puu seista veel sadu aastaid. Nende aastate jooksul kelopuu saavutab oma muutumatu kuju, mis püsib ka ehitamise käigus. Sellepärast keloehitis ei paindu, vaju ega muuda kuju nagu toorest puust ehitatud maja. Kelole omapärased praod, mügarikud ning pahad annavad majale loodusele omase ilme.